Uudised

nov 30, 2017

Parlamendiliikmed soovivad tunnustada idapartnerluse riikides tehtud reforme


  • Idapartnerluse riike, mis on teinud olulisi edusamme ELi-suunaliste reformidega, võiks tunnustada tolliliiduga liitumise võimaluse abil
  • Parlament soovib usaldusfondi loomist Ukraina, Gruusia ja Moldova jaoks
  • Venemaad tuleks jätkuvalt survestada, et lahendada konfliktid idapartnerlusriikides

Novembris toimuv idapartnerluse tippkohtumine peaks panema aluse usaldusfondi loomisele ja tunnustama reforme pakkudes võimalust tolliliiduga liituda.

Kolmapäeval vastu võetud resolutsioonis tervitavad parlamendiliikmed olulisi edusamme, mida on tehtud pärast Riias 2015. aastal toimunud idapartnerluse tippkohtumist. Osa idapartnerluse riike on läbi viinud arvestatavaid reforme ning Gruusia, Ukraina ja Moldovaga on kehtestatud viisavabadus ja sõlmitud vabakaubanduslepingud.

Parlament toetab tingimuste kehtestamist edasise koostöö jaoks, nii et ühtegi uut kokkulepet ei ratifitseeritaks riikidega, mis ei austa ELi väärtusi või kus ahistatakse ja ähvardatakse inimõiguste kaitsjad ja ajakirjanikke.

Järgmise, 24. novembril Brüsselis toimuva tippkohtumise eel soovitavad parlamendiliikmed:

  • Ukraina, Gruusia ja Moldova usaldusfondi loomist, mis peaks keskenduma sotsiaalsesse ja majanduslikku taristusse tehtavatele investeeringutele,
  • idapartnerluse EaP+ mudeli loomist assotsieerunud riikide jaoks, kes on teinud olulisi edusamme assotsieerimislepingute ning vabakaubanduslepingutega seotud reformide valdkonnas, kusjuures see mudel võiks lõpuks viia tolliliidu, energialiidu, digitaalse liidu ja Schengeni alaga ühinemiseni,
  • toetada majandusreforme, mille eesmärk on kaotada monopolid ning piirata oligarhide rolli, võidelda rahapesu ja maksudest kõrvalehoidumise vastu,
  • jätkata Venemaa survestamist, et lahendada konfliktid Ida-Ukrainas, okupeeritud Abhaasias ja Lõuna-Osseetias, aga ka Transnistrias,
  • toetada relvastatud OSCE politseimissiooni saatmist Ida-Ukrainasse.


Raportöör Laima Andrikienė (EPP, LT): „Me pakume välja väga konkreetsed meetmed idapartnerluspoliitika edu tagamiseks. Me soovitame luua EaP+ mudeli, mis sisaldab usaldusfondi, uut Euroopa investeerimiskava ja rahalist toetust assotsieerimislepingute rakendamisel. See ei ole orienteeritud oligarhidele, vaid tavalistele inimestele ja valdkondadele, nagu energiasääst, tööhõive ning avalikud teenused.“

Raportöör Knut Fleckenstein (S&D, DE): „Liitumine tolliliidu, energialiidu, digitaalse liidu ja Schengeni alaga ning rändlustasude kaotamine kujutavad endast eri võimalusi idapartnerluse edasiarendamiseks. Eelduseks on aga kokku lepitud reformide elluviimine. Tippkohtumisel tuleks lisaks seni saavutatule arutada ka seda, mida edasi teha ja kus veel pingutada.“

Idapartnerluse projekt käivitati 2009. aastal ELi ja tema idapartnerite Armeenia, Aserbaidžaani, Valgevene, Gruusia, Moldova ja Ukraina vahel eesmärgiga süvendada poliitilisi ja majanduslikke suhteid.

Viies idapartnerluse tippkohtumine toimub Brüsselis 24. novembril.

Jaan Soone
Pressiteenistus