Uudised

juuni 15, 2017

Pariisi kliimakokkulepe: parlament toetab uusi piirnorme ja arutab USA taandumist kokkuleppest


Kolmapäeval toimunud hääletusel andsid saadikud toetuse plaanidele kehtestada uued siduvad eesmärgid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks vastavalt Pariisi kokkuleppele.
  • riiklikud eesmärgid osana ELi eesmärgist vähendada CO2 heidet 30 protsenti aastaks 2030
  • hõlmab kasvuhoonegaaside heidet hoonehaldus-, põllumajandus-, jäätmekäitlus- ja transpordisektoris
  • saadikud lisasid sätted, et innustada liikmesriike kiiremalt tegutsema

Piirnormide eesmärk on aidata kaasa ELi üldise 2030. aasta eesmärgi saavutamisele vähendada kasvuhoonegaaside heidet 40 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega ja täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused.

Määruse ettepanekus sätestatakse siduvad riiklikud eesmärgid, et vähendada heitkoguseid sektorites, mis ei kuulu ELi heitkoguse kauplemise süsteemi  (sh hoonehaldus-, põllumajandus-, jäätmekäitlus- ja transpordisektor), kus kokku tekib ligikaudu 60 protsenti ELi kasvuhoonegaaside heitest.

Saadikud leiavad, et iga ELi liikmesriik peab vähendama kasvuhoonegaaside heidet vastavalt riigi jaoks ette nähtud kavale alates 2018. aastast ja mitte 2020. aastast, nagu tegi ettepaneku Euroopa Komisjon.

Saadikud soovivad samuti sihtmäära 2050. aastaks, kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks 80 protsenti võrra 2005. aastaga võrreldes.

Samuti soovivad saadikud viia määrusesse sisse muudatused, mille abil premeeritakse varajast tegutsemist enne 2020 riikide poolt, mille SKP jääb alla ELi keskmise.

Selleks, et aidata liikmesriikidel saavutada iga-aastast heitkoguste vähendamise sihtmärki, lubatakse neil “laenata” kuni 10 protsenti järgmise aasta lubatud heitkoguste määrast.

Euroopa Parlamendi seisukoht võeti vastu häältega 534 poolt, 88 vastu, 56 erapooletut.

Raportöör Gerben-Jan Gerbrandy (ALDE, NL): “Tänane hääletustulemus annab selge signaali Donald Trumpile: Euroopa tegutseb vastavalt Pariisi kliimakokkuleppega võetud kohustustele ja haarab uutest kasvuvõimalustest. Peaaegu kõik EP fraktsioonid toetavad tugevat ja ambitsioonikat kliimaseadusloomet.“

Edasised sammud

Saadikud on valmis alustama läbirääkimisi ELi Nõukoguga, et kokkuleppeni jõuda määruse lõpliku sõnastuse osas. Läbirääkimised algavad, kui ELi Nõukogu on vastu võtnud oma seisukoha.

Arutelu Ameerika Ühendriikide taandumise kohta Pariisi kliimakokkuleppest

Täiskogu istungil arutati kolmapäeval Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi tehtud avaldust Pariisi kliimakokkuleppest taandumise kohta. Marshalli Saarte president Hilda Heine  ütles, et ”maailm vaatab nüüd Euroopa suunas,” rõhutades oma riigi haavatavust seoses kliimamuutustega. ”On tõsine oht, et minu riigis pole merevee taseme tõusu tõttu sajandi lõpus võimalik enam elada,” lisas ta.

Euroopa Parlamendi president Antonio Tajani (EPP, IT): “Kliimamuutused on üks tõsisemaid globaalseid väljakutseid tänasel päeval. (...) Sellele väljakutsele vastu astudes loob EL uusi võimalusi meie kodanikele ja tööstusele (...) USA valitsuse otsus on viga. Töötades üheskoos riikidega üle maailma suudame tagada puhtama ja ohutuma planeedi meie kodanikele.”

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ütles, et EL ei kavatse uusi läbirääkimisi Pariisi kokkuleppe kohta pidada. Enamik saadikuid toetas kokkuleppe täielikku rakendamist.

Taustainfo

2016. aasta juulis esitas Euroopa Komisjon määruse ettepaneku kasvuhoonegaaside heite vähendamise riiklikke piirmäärade kohta  2020. aastale järgnevaks perioodiks sektorites, mis ei kuulu ELi heitkoguste kauplemise süsteemi.

Perioodiks 2013-2020 kehtestati riiklikud siduvad aastased kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgid nn jõupingutuste jagamist käsitleva otsusega.